Eesti politsei on teatanud kavatsusest kasutada droone, et tabada juhte, kes sõidavad punase tulega ristmikule. Õppijale ja äsja load saanule on see oluline uudis — mitte üksnes trahvide pärast, vaid seepärast, et see näitab, kui tõsiselt liiklusreegleid Eestis võetakse.
Miks droonid?
Tavalised kiiruskaamerad ja politseipatrullid on nähtavad — ja just selles on nende suurim nõrkus. Paljud aeglustavad ainult siis, kui kaamera silma jääb. Droon seevastu on vaevumärgatav, seda saab paindlikult ümber paigutada ja see annab selge ülalt vaate. Nii on võimalik dokumenteerida mitte ainult punase tule eiramist, vaid ka ohtlikke möödasõite ja suunatuleta rajavahetusi.
Õppijale on sõnum ühene: reeglipärane sõit ei tohi olla erand, mida näidatakse ainult eksamineerijale. Sellest peab saama päris harjumus — esimesest sõidutunnist alates.
Miks punase tulega üldse sõidetakse
Punase tule eiramine sünnib harva pahatahtlikkusest. Sagedasemad põhjused on need:
- Tähelepanu hajumine: telefon, raadio, jutt kaasreisijaga — pilk käib korraks kõrvale ja foorimuutus märgatakse liiga hilja.
- Pidurdusteekonna vale hindamine: eriti suuremal kiirusel või märjal teel alahinnatakse seda, kui palju maad peatumiseks päriselt kulub.
- «Kollane tähendab kiiremini»: harjumus kollase tule peale gaasi lisada, mitte pidurdada, on linnaliikluses üks ohtlikumaid.
- Võõrad ristmikud: tundmatu foorirütmi puhul reageeritakse aeglasemalt ja ebakindlamalt.
Mida seadus ütleb
Eesti liiklusseaduse järgi on punase tulega ristmikule sõitmine tõsine rikkumine, mille eest on ette nähtud rahatrahv, ja korduvate rikkumiste puhul võib kaalul olla juhtimisõigus. See kehtib ka äsja load saanud juhtide kohta. Kehtivad määrad tasub üle vaadata ametlikust allikast, sest need muutuvad aja jooksul.
Sisuline mõte on aga lihtsam kui ükski trahvimäär: ristmikud on liikluses üks ohtlikumaid kohti, sest just seal ristuvad eri suundade teed ja kiirused.
Kuidas õppijana algusest peale õigesti käituda
Hea uudis on see, et sõidueksamiks valmistuja on parimas võimalikus olukorras: õiged refleksid saab kohe algusest sisse harjutada. Mõned konkreetsed soovitused:
- Vaata foori varakult: jälgi foorifaasi juba kaugelt, mitte alles siis, kui oled selle all.
- Austa kollast tuld: kollane tähendab «valmistu peatuma», mitte «jõuan veel». Kui suudad ohutult peatuda, peatu.
- Lähene ristmikule ettenägelikult: vähenda kiirust aegsasti — see annab reageerimisaega ootamatu foorimuutuse korral.
- Kõrvalda segajad: pane telefon ära enne, kui minema sõidad.
Harjuta ka foorristmikke
SteerClear koostab harjutusmarsruute sinu valitud Transpordiameti büroo ümbruses, sealhulgas tüüpiliste foorristmikega, mida eksamil hinnatakse. Sõidu ajal hindab rakendus kiirust, pidurdamist ja jälgimist, nii et näed ise, kus oled veel ebakindel — ammu enne seda, kui eksamineerija kõrvalistmele istub.
Droonivalve ei ole paanika koht. See on märk sellest, et Eesti tahab oma liiklust ohutumaks muuta. Kes sõidab algusest peale õigesti, ei pea midagi kartma. Tee reeglipärasest sõidust harjumus — nii teel kui eksamil.
Sellest, mida eksamil oodata, loe sõidueksami juhendist.